12. Märts 2019

Raul Kirjanen valiti metsanduse arengukava juhtkogusse

Graanul Investi tegevjuht Raul Kirjanen valiti Taastuvenergia Koja volinikuna metsanduse arengukava juhtkogusse.

Metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava juhtkogu koosneb valitud riigiametite, teadlaste ja huvirühmade esindajatest, kelle eesmärgiks on saavutada konsensus metsanduse uue kümnendi arengustsenaariumite valimisel. Juhtkogusse valitud Kirjaneni sõnul on metsanduses kätte jõudnud aeg, mil tuleb  otsida toimivaid lahendusi ja teha kokkuleppeid, mis tagavad valdkonna arengu.

Kirjaneni hinnangul on Eesti metsanduse peamiseks probleemiks see, et suur osa Eesti erametsadest on väga halvas seisus. „Metsade hooldamine ja uuendamine peaks olema metsanduse arengukava nurgakivi, et jõuaksime samasuguse juurdekasvu ja kvaliteedini metsamaterjali kasvatamisel nagu meie naabrid.“

Kirjaneni arvates tuleks metsanduse arengukava läbirääkimistel väga selgelt kokku leppida keskkonnaalaste piirangute kehtestamise tingimused ja viia need tagasi samasugusele tasemele, nagu see on meie lähiriikides. „Eestis on täna pea 30% metsast erinevate piirangutega kaetud, naabrite juures aga alla 10%. Samuti tuleb eraomanikele piirangute eest kehtestada kohene ja õiglane hüvitis, mis sisaldab ka bioloogilise vara väärtuse langust kui õige uuendamise aeg mööda lastakse. Mistahes metsamaa majanduslikust kasutusest välja viimisel tuleb hakata arvestama ka selle kulu ühiskonnale – sealhulgas ka RMK puhul,“ sõnas Kirjanen.

Kirjanen on veendunud, et biomass on Eesti soojatootmise nurgakivi. „Biomass annab maapiirkondades tööd, metsaomanikele tulu, riigile tarnekindlust ja tasakaalustab väliskaubandusbilanssi. See on ka tänaste taastuvenergia eesmärkide täitmise nurgakivi,“ lausus Kirjanen.

„Lahendusi tänastele ja homsetele probleemidele ei saa leida korraldades performance’eid ja sisutühja lärmi tekitades. Seetõttu loodan, et tekkiv valitsuskoalitsioon suudab tasakaalukalt juhtida metsanduse arengukava koostamise protsessi,“ sõnas Kirjanen. Tema sõnul tekitab muret, et huvigruppide kaasatus on omajagu tasakaalust väljas. Kui vaadata, kui suur on reaalselt metsakasvatusega tegelevate isikute esindusorganisatsioonide esindatus ja teisalt nende organisatsioonide osakaal, kes esindavad tasuta hüvede saamise ootust, siis teeb see natuke murelikuks. Samas loodame, et keskkonnaministeeriumi kompetents metsanduse arengukava kokkupanemisel aitab protsessi tasakaalukalt suunata ning jõuda mõistlike ja ka majanduslikku ja regionaalpoliitilist reaalsust arvestavate kompromissideni.

Üles